Õpidisaini analüüs

1 Programmi aadress ja tutvustus.

http://koolielu.ee/pg/groups/index

Näitena kasutan Koolielu keskkonnas toimuvat e-kursust “Digipildid koolielus”

2 Millal kasutamiseks?

Koolielu kogukonnad on  mõeldud Koolielu.ee keskkonna liikmetele väiksemates huvigruppides suhtlemiseks, info jagamiseks, e-kursusteks jne

3 Kuidas töötamiseks?

Koolielu kogukonnad võimaldavad kogukonnapõhist koostööd

Kursuse kogukonnaga liitumiseks peab olema keskkonna kasutaja, seejärel saab saata liitumistaotluse, mille kursuse looja aksepteerib.

Õppija töötab iseseisvalt läbi õppematerjalid, mis peamiselt on esitatud videoloengutena ja lisab kommentaarina oma arvamuse või töö tulemuse

Õppematerjal on jagatud viiele nädalale, igal nädalal 3 ülesannet. Kursuse lõpus toimub veebikonverentsil lõputöö esitlemine

4 Õpikeskkonna pedagoogilised elemendid

• Loengumaterjalid: enamikus videoloengud, asuvad youtube.com keskkonnas
• Tööjuhendid:  kasutatakse Koolielu keskkonda lisatud tööjuhendeid

• enesekontrollitest: asub vistutatuna challenge.zoho.com keskkonnast
• tagasiside: välises keskkonnas (Google Docs) asuv tagasiside käsitlus, kommentaarid tööde täitmise

• tööde jagamine kaasõppijatega

5 Kognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas

• kommenteerimine – suhtlemine, tagasiside, enesereflektsioon
•  arutelu ehk kogukonna foorum – küsimused, arutelud, tagasiside
• kogukonna blogi  –
• Tööriistad – vahendid ülesannete lahendamiseks

6 Metakognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas

• enesekontrollitest,
• kommentaaride lisamise võimalus iga postituse all
• arutelu ehk kogukonna foorum
• veebikonverents – reflektsioon (välises keskkonnas)

7 Motivatsiooni tõstvad elemendid õpikeskkonnas

• ülesanded
• toetus kaaslaste poolt
• kommenteerimine
• tagasiside

8 Toetuse elemendid

• arutelu, kommentaarid – tagasiside kaaskasutajatelt ja juhendajalt
• tehniline tugi – koolitaja mailiaadress on õppijatele teada

9 Milliseid õpimustreid saab õpikeskkonnas läbi viia?

Materjalid on esitatud nädalate kaupa – kursus kestab kokku 7 nädalat, sh onüks vahenädal, mil ülesandeid ei ole.

Igal nädalal on kolm ülesannet, mille täitmise järgi tuleb ära täita ka tagasiside.

Kõik ülesanded on esitatud kogukonna lehtedel, iga ülesanne alamlehel

• Esmalt koolitaja vaatab läbi loengumaterjali
• Seejärel täidab ülesanded

näiteks vaatab läbi autoriõiguste esitluse. Seejärel lisab litsentsid oma fotodele Flickri keskkonnas ja lisab Koolielu kogukonnas kommentaari vastava ülesande alla, põhjendades seal litsentside valikut.

• Seejärel kommenteerib kaasõppijate töid

10 Seosta õpikeskkonna pedagoogilised elemendid õppimisteooriate printsiipidega

Biheivioristlik – loengumaterjalid, mis edastavad uusi teadmis

Kognitivistlik – ülesanded, sest eeldavad teadmiste rakendamist, katsetab uusi vahendeid

Konstruktivistlik – õppija otsib uusi võimalusi õpitu rakendamiseks koolitöös

Sotsiaalne õppimine – katsetatakse erinevaid vahendeid ja tehakse neist ülevaade teistele
11 Plussid-miinused ja muud kommentaarid (tähelepanekud keskkonna hindamisel)

+

• kursus pakub reaalselt koolielus vajaminevate oskuste saamist
• Koolielu.ee keskkonnana on mõeldud koondama õpetajaid
• koolielu keskkonnas on olemas hulk töövahendite juhendeid
• kursuse käigus loodud materjalid on võimalik avaldada samas keskkonnas
• keskkond võimaldab vistutada materjale välistest keskkondadest
• suureneb õpetajate suhtlusvõrgustik
• Kogukonna lehe struktuur võimaldab lisada kursuse juurde blogi, failihoidla, arutelu, teadetetahvel, sildipilv

–

• osadele õppijatest tundub lehe struktuur algul keeruline
• kui kursusel on rohkem kui 20 osalejat,liiguvad osa kommentaare teisele lehele

Õpidisaini analüüs

Read Full Post »

rühmatöö – Haridusasutuse evalveerimine

Meie grupp: Kristi Rahn, Ingrid Maadvere ja Siret Lahemaa, valisime oma rühmatöö objektiks uuringu objektiks ainetunnid arvutiklassis  Gustav Adolfi Gümnaasiumis

Kontakti saab meiega läbi blogi kommentaari või aadressil siretlahemaa (ät) gmail . com

Read Full Post »

Õpidisaini analüüs pedagoogiliste komponentide alusel

Valin oma analüüsi tegemiseks Koolielu kogukonnad kui võimaliku vahendi e-kursuse läbiviimiseks.

11. nädal

Read Full Post »

9. nädal – 6 mütsi tehnika

Esimene kokkupuude selle tehnika rakendamisega õppetöös oli aines Aktiivõpe informaatikatunnis.

Idee oma mõtteid sellisel moel esitada, et nende suund ka visuaalselt näha on, mulle meeldib. Esimene kogemuse puuduseks oli see, et oma mõtteid tuli esitada kommentaariumis, aga kommentaarid said avalikuks alles pärast moderaatori kinnitamist. Seega ootamine, millal ilmuvad teiste mõtted, oli pigem negatiivne kogu arutelu käigule.

Konverentsil “E-õpe  – üksikute hobi normiks!”, kus oli ühine Skype vahendusel läbi viidud sessioon Eesti poole ja Soome konverentsi IKT 11 (täpset nime kahjuks ei tea)  poolt. Kohe tõmbasid tähelepanu soomlaste mütsid – vahvad ja värvilised. Ingrid, kes jälgis ettekandeid veebi vahendusel, märkis kohe, et tegu mõttemütsidega. Loodetavastu tuleb konverentsi ettekanne ka siia, et neil, kes kohapeal kuulat-vaadata ei saanud, oleks see võimalus. Konverents oli väga huvitav.

Teine idee, kuidas seda reaalses õpeptöös kasutada, tuli reede õhtul Maire Aunaste vilkasmisi nähtud saatelõigust, kus paistis, et külalised istuvad värvilistel toolidel. Seega kui õpetajal on 6 erivärvi mütsi või tooli ja tehnikat on õpilastele seletatud, siis võiks “mäng” tunnis edukalt kasutamist leida.

E-õppes võiks seda tehnikat sarnaselt eelmainitud ainele, rakendada küll. Kui kohe alguses reeglid selged, siis toimiks ilmselt hästi. Näiteks kui kursusekaaslase blogi kommenteerides  ette lisada, mis värvi mütsiga teemat kommenteeritakse, võiks see tõenäoliselt arutelu ergutada.  Uurides selle teemaga seotud kodulehti, tekkis mul mõte, et meelsasti katsetaks tehnikat mõne e-kursuse lõpus tagasiside saamisel. Paluks õppijatel kasutada vähemalt 3 värvi mütse. Ma arvan, et see võiks anda hea tulemuse just täiskasvanud õppijate puhul, kes väga meelsasti niisama kriitikat ei avalda.

Väga sümpaatsed on Arkadi ja Ingridi ideed

Õppijal on julgem välja öelda oma kriitilist mõtet, sest reeglid lausa eeldavad seda. Ka on arutelu lihtsam hoida soovitud teemal. Kui reeglites on mainitud, mitu korda võimis värve peaks kasutama, siis aitab see vaadata porbleemi või ülesannet mitmest erinevast seisukohast – näiteks kui kriitik, optimist jne.

Aneesh Bhat pakub oma blogipostituses välja idee, kuidas mõttemütside tehnikat kasutada näiteks e-õppe kursuse planeerimisel ja loomisel. Tegu on ka muidu põneva blogiga.

Veel meeldis mulle lähenemine värvidele läbi inimeste iseloomude

Read Full Post »

7nädal – enesejuhitud õppimine

Minu enesejuhitud õppija kaart sai selline

Oma kaarti koostades lähtusin ma loengumaterjalidest ja isiklikust kogemusest.

Lugemissoovitused olid väga huvitavad, aga ka süvenemist eeldavad. Äratundmis-  ja ka avastamisrõõmu pakkusid mõlemad artiklid, kus autoriks oli Pekka Ruohotie

Minu jaoks tähendab ennastjuhtiv õppimine ennekõike oma sisemiste vajaduste rahuldamine. Sel juhul on ka tulemused head ja motivatsioon kõrge. Loomulikult juhtub ka siis, et olen enda oskusi või ajaressursi üle hinnanud ja kursus jääb poolikuks või „üle jala tehtuks“, kuid  sagedamini kaob huvi siis, kui stiimul õppida on väline (pead läbima koolituse mingil x-teemal, sest nii on tööandja otsustanud)

Kuidas rakendaksin skeemil kujutatud e-kursuse planeerimisel?

Esmalt peab e-kursust planeerides arvestama, et see toetaks sihtrühma vajadusi ja kogemusi ning pakuks võimalust aktiivselt osaleda õppeprotsessis. Selleks, et õppija saaks aimu, kas kursus sobib tema kogemuste ja oskustega, võiks olla enne kursusele registreerumist pisike enesekontrolli test.

Eesmärkidest ja oodatavast sihtrühmast  lähtuvalt valida õpikeskkond. Tänapäevased web 2.0 vahendid soodustavad kogukondliku tuge õppijale, andes võimaluse suhelda kaasõppijate ja juhendajaga, samuti saab sel juhul oma õppimisele kiire tagasiside. Kindlasti ei tohiks saada valitud keskkond või keskkonnad takistuseks õppija eesmärkide täitmisel, st need võiksid olla võimalikult kergelt arusaadavad ja töötada ilma tehniliste probleemideta.

Täiskasvanud õppija, keda võib pidada ennastjuhtivaks õppijaks, ootab kindlasti ka tagasisidet – seda nii koolitajalt kui kursusekaaslastelt. Selleks pakuvad häid võimalusi blogid ja foorumid.Igal juhul oodatakse tagasisidet, kasvõi märkuse “olen su tööd lugenud” näol

Kuna alati ei taha täiskasvanud avaldada oma eesmärke ja ka eneseanalüüsi, siis alternatiiviks võiks olla võimalust anda anonüümne tagasiside õppeülesannetel – see võib olla näiteks  pisikese küsitlusena. Kui nende põhjal teha kokkuvõte terve kursuse baasil, siis annab see hea aluse õppijale enda ja oma seisukohtade võrdlemiseks kursusekaaslastega.

Olles läbi viinud e-kursuseid Koolielu keskkonnas võib õelda, et väga hästi sobib täiskasvand õppijale võimalus oma töid tutvustada e-konverentsi võimaldavas keskkonnas

Read Full Post »

8 nädal – m-õpe

Esimesed kokkupuuted m-õppega käsi-GPS’ide abil sain Haapsalus, eTwinningu suvekoolis. Tookord anti igale rühmale üks seade ja pisikese õpetuse järgi saadeti Haapsalu huvitavaid paiku avastama. Igas kontrollpunktis oli lahendadaüks ülesanne. Tookord tundus asi väga keeruline, sest seadet sai kasutada vaid üks – teised lihtsalt ei kuulnud õpetust ja ei julenudki midagi sellega teha. Aga võte tundus huvitav ja kui sarnane mäng viidi läbi Tiigrihüppe koolitajatega oli otsus selge – me kool peab ka need aparaadid saama. Nii õnnestuski 2008 aasta talvel soetada koolile 5 käsi-GPSi. Samal kevadel filmisime üles ühe seiklusmängu seoses Tiigrihüppe õppimislugude konkursiga
Videot saab näha SIIN
Oleme sarnase ülesehitusega mänge oma koolis läbi viinud mitmel korral. Alati on see õpilastele meeldinud ja märkamatult on ära lahendatud õppimisülesanded, mis mänguga kaasnevad.

Lemilli keskkonnast valisin Geogolfi, sest see oli veidi teistsuguse ülesandepüstitusega, kui me oma mäng ja keskkond, mida mängule toeks pakuti, tundus põnev.  Vanuserühm oleks 5-9 klass. Meil on kombeks teha nn koolimänge, kus 9 klassi õpilased on kaptenid ja valivad igast klassist omale rühmaliikmed. Nii satub ühte gruppi õpilasi vanuses 11-16 ja lisaks muule arendab hästi koostööoskust.

Uurimisküsimused oleksid järgmised:

1. Kuidas toetab Geogolf õppekavas esitatud õpitulemusi?
2. Millised raskused esinevad mängu ülesandest arusaamisel eri vanuses õpilastel?

Meetoditeks vaatlus ja intervjuu.  Vaatlus sobib hästi märkamaks õpilaste vahelisi suhteid mängu käigus, tuge üksteisele. Intervjuu annab hea tagasiside ja toob välja mängijate arvamuse.  Intervjuu viiksin läbi klasside mitte võistkondade kaupa.

Mul oleks väga hea meel, kui sobivate seadmete (nt nutitelefonide) ja andmeside hind muutuks nii väikses, et erinevad mängud, ülesandeid ja andmekogumise võimalused oleksid üks tavaline osa õppetööst ning jõukohased igale õpilasele/koolile. Veel aasta tagasi olin väga skeptiline arvamuse, et mobiilid muutuvad aina olulisemaks ja oleksin iga kell eelistanud andmesideks, info kogumiseks ja suuremate andmemahtude edastamiseks sülearvutit. Täna, olles juba mõnda aega nutitelefoni omanik, näen ma sellistes vahendites suurt potentsiaali õppetöö, sh õuesõppe põnevamaks muutmisel.

Lugemismaterjalide hulgas olnud Merilin Liiva magistritööd soovitan lugeda ka oma kooli bioloogia-geograafia õpetajal, kellega koos me neid mänge oleme teinud. Kindlasti saab selle kevadine mäng olema põnevam kui varasemad

Read Full Post »