Kodutöö 3

Koostasin oma kooli kohtsa sarnase ülevaate nagu Tiia Nigulis meile Tallinna Reaalkooli kohta näitas.

Koolon meil väike – vaid mõni üle 80 õpilase ja 15 õpetajat. Lisaks klasidele Laukal, on meil liitklass ka 20 km kaugusel Kõpu külas.
Kõike eelnevat arvesse võttes, oleme tehniliselt üsna hästi varustatud. Seda peamiselt mõni aasta tagasi Tiigrihüppe SA poolt pakutud võimalusele uuendada oma arvutiparki. Tookord olid ka vallal veidi paremad ajad, aga arvestades vallavanema suhtumist:” Võtame või laenu, aga kui on uuendada vaja siis teeme seda.” saime uue arvutiklassi varustuse ja projektorid ka.

Hetkel on olemasolev tehnika üsna hästi kasutuses. Õpetajatel huvi on ja enamik kasutab arvuti ja interneti võimalusi oma tunni teemade täiendamisel ja visualiseerimisel. Veidi rohkem võiks kasutadaarvutiklassi, aga kuna aegajalt on seal probleeme peale serveri tarkvarauuendust, siis seda vist peljatakse.

Millest unistada võiks? Kooli oleks vaja haridustehnoloogi, või tegelikult peaks minu ametinimetus infojuht (muuhulgas on mul selle 0,4 koha sees ka arvutitunnid 1-8 klass) tegelikule tööle vastavaks. Kõik administreerimised (eKool) võiks olla asjaajaja töö, aga nagu kuulda oli, siis uuest aastast meil teda enam pole (siiani oli vist 0,3 kohta).

Tehnilise poole pealt oleks tore, kui kõik klassiruumid oleksid varustatud arvuti, dokumendikaamera ja projektoriga. Hetkel leian ma juba, et statsionaarne masin klassis on otstarbekam, kui sülearvuti. Samuti ei unista ma enam kõikide klasside varustamisest puutetahvlitega. Lisaks võiks igal klassil olla lihtne digifotokas, ja loodusainetekabinetti tahaks ka tänapäevaseid tehnoloogiavahendeid (Vernieri seadmeid, miks mitte ilmajaama jne.)

Tahvelarvutite teemal on mul hetkel küll suhtumine, et kuna Android tarkvaraga aparaatidele on rohkem tasuta app’isid, siis ehk tasuks sealt sobivat otsima hakata. Eriti tore oleks, kui kirjastused hakkaksid pakkuma raamatuid ja õpikuid tahvelarvutitele sobivas formaadis javäga soodsalt.

Kas mind teeb suure kooli võimalusterohkus kadedaks?  Tegelikult mitte – nende ruumide ja tehnika broneerimise süsteem on lahe ja vaatasin seda huviga, aga meil ei lähe sellist süsteemi vaja. Häid mõtteid, mida õle võtta või endale sobivaks mugandada, sain ka, aga need peavad veel “settima”

 

Read Full Post »

2. kodutöö

Kuidas HT käitub?

Esimene vastus, mis sellele küsimusele vastates pähe tuleb on – haridustehnoloog käitub nagu iga teine hästikasvatatud ja viisakas inimene J Kindlasti tuleb kasuks, kui ta on ka loomu poolest sõbralik ja hea suhtleja, kes oskab kergelt leida kontakti inimestega. Kõik kavalad käitumisnõksud, mis aitavad meeldival moel oma oskusi ja teadmisi teistele vajalikuks teha on samuti olulised.

Kuidas motiveerida kolleege, kuidas tuua nad koolituse juurde?

Sellele küsimusele ühest vastust ei olegi. Kõige tähtsam on saada inimene esimest korda midagi uut õppima, edasi läheb lihtsamalt. Olen kasutanud igasuguseid nõkse – teinud reklaami oma või mõne teise õpetaja tööle (mõjub hästi me loodusaineteõpetajale). Meelitanud koolielu konkursiga ja see toimis ühele klassiõpetajale. Näidanud, et leidsin hea vahendi ja nii sain ajaloolase konksu otsa.

Vahel on vajalik ka samm tagasi astuda ja end mitte väga peale suruda. Küll elu aitab ka vajaduse tekitada. Siis peab lihtsalt selle hetke ära tabama ja kõrval olema.

Milline on meie pakutav portfoolio, millised on meie või kooli valikud e-keskkondade osas?

Meie kool on väike ja ühtset e-õppe keskkonda me ei kasuta. Kuna ma ise hea meelega kasutan vabu veebipõhiseid vahendeid, siis soovitan neid ka meelsasti õpetajatele. Kui aga tekib vajadus ühtse süsteemi järgi, siis saame kasutusele võtta Moodle.

Kes teeb otsuse – kõike ju ei jõua…

Otsuse peab tegema ikka ise. „Ei“ on tihti raske öelda, eriti kui tegu on huvitava teemaga. Läbipõlemisoht on siis aga suur.  Nii tulebki endas läbi mõelda, mis üks või teine ülesanne mulle annab ja kas sellele kulunud energia on seda tulemust väärt.

Valiku, millise d koolitused oleks vajalikud, peaks tegema koostöös õppijate, koolitaja ja juhtkonnaga, et ikka kõik rahul oleks.

Mis on õnnestunud keskkondade valikul ja koolitustes ja mis ei ole?

Minu heameeleks on õnnestumisi rohkem.  Äkki on asi selles, et läbi viidud kursused (Tiigri omad) on hea ja loogilise struktuuriga. Olen ka omi koolitusi tehes samadest mõtetest lähtunud.

Koolitus on veidi ebaõnnestunud siis, kui õppijad on selgelt väga väsinud. Kord olen isegi poole koolituse pealt joone alla tõmmanud ja järgmine kord selle ülejäänu ära teinud. Koolitatavad olid algul üllatunud, aga teine kord läks meil palju paremini ja töisemalt.

Keskkondadest on mul endal olnud alguses probleem IVAga – no lihtsalt ei tundunud väga loogiline, aga harjudes läks asi paika.

Kuidas oma tööd analüüsida, kui palju analüüsida ja kas üldse?

Teisiti üldse ei saagi. Isegi kui see analüüs ei ole kirjalik, siis oma peas mõtled ikka läbi mis õnnestus ja mis mitte ja miks just nii. Hea on muidugi tekkinud mõtted kirja pann, siis saab enne järgmist sarnast situatsiooni vastavad muudatused oma käitumises või teemade valikus jne teha

 

Read Full Post »