Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Valin oma analüüsi tegemiseks Koolielu kogukonnad kui võimaliku vahendi e-kursuse läbiviimiseks.

11. nädal

Advertisements

Esimene kokkupuude selle tehnika rakendamisega õppetöös oli aines Aktiivõpe informaatikatunnis.

Idee oma mõtteid sellisel moel esitada, et nende suund ka visuaalselt näha on, mulle meeldib. Esimene kogemuse puuduseks oli see, et oma mõtteid tuli esitada kommentaariumis, aga kommentaarid said avalikuks alles pärast moderaatori kinnitamist. Seega ootamine, millal ilmuvad teiste mõtted, oli pigem negatiivne kogu arutelu käigule.

Konverentsil “E-õpe  – üksikute hobi normiks!”, kus oli ühine Skype vahendusel läbi viidud sessioon Eesti poole ja Soome konverentsi IKT 11 (täpset nime kahjuks ei tea)  poolt. Kohe tõmbasid tähelepanu soomlaste mütsid – vahvad ja värvilised. Ingrid, kes jälgis ettekandeid veebi vahendusel, märkis kohe, et tegu mõttemütsidega. Loodetavastu tuleb konverentsi ettekanne ka siia, et neil, kes kohapeal kuulat-vaadata ei saanud, oleks see võimalus. Konverents oli väga huvitav.

Teine idee, kuidas seda reaalses õpeptöös kasutada, tuli reede õhtul Maire Aunaste vilkasmisi nähtud saatelõigust, kus paistis, et külalised istuvad värvilistel toolidel. Seega kui õpetajal on 6 erivärvi mütsi või tooli ja tehnikat on õpilastele seletatud, siis võiks “mäng” tunnis edukalt kasutamist leida.

E-õppes võiks seda tehnikat sarnaselt eelmainitud ainele, rakendada küll. Kui kohe alguses reeglid selged, siis toimiks ilmselt hästi. Näiteks kui kursusekaaslase blogi kommenteerides  ette lisada, mis värvi mütsiga teemat kommenteeritakse, võiks see tõenäoliselt arutelu ergutada.  Uurides selle teemaga seotud kodulehti, tekkis mul mõte, et meelsasti katsetaks tehnikat mõne e-kursuse lõpus tagasiside saamisel. Paluks õppijatel kasutada vähemalt 3 värvi mütse. Ma arvan, et see võiks anda hea tulemuse just täiskasvanud õppijate puhul, kes väga meelsasti niisama kriitikat ei avalda.

Väga sümpaatsed on Arkadi ja Ingridi ideed

Õppijal on julgem välja öelda oma kriitilist mõtet, sest reeglid lausa eeldavad seda. Ka on arutelu lihtsam hoida soovitud teemal. Kui reeglites on mainitud, mitu korda võimis värve peaks kasutama, siis aitab see vaadata porbleemi või ülesannet mitmest erinevast seisukohast – näiteks kui kriitik, optimist jne.

Aneesh Bhat pakub oma blogipostituses välja idee, kuidas mõttemütside tehnikat kasutada näiteks e-õppe kursuse planeerimisel ja loomisel. Tegu on ka muidu põneva blogiga.

Veel meeldis mulle lähenemine värvidele läbi inimeste iseloomude

Minu enesejuhitud õppija kaart sai selline

Oma kaarti koostades lähtusin ma loengumaterjalidest ja isiklikust kogemusest.

Lugemissoovitused olid väga huvitavad, aga ka süvenemist eeldavad. Äratundmis-  ja ka avastamisrõõmu pakkusid mõlemad artiklid, kus autoriks oli Pekka Ruohotie

Minu jaoks tähendab ennastjuhtiv õppimine ennekõike oma sisemiste vajaduste rahuldamine. Sel juhul on ka tulemused head ja motivatsioon kõrge. Loomulikult juhtub ka siis, et olen enda oskusi või ajaressursi üle hinnanud ja kursus jääb poolikuks või „üle jala tehtuks“, kuid  sagedamini kaob huvi siis, kui stiimul õppida on väline (pead läbima koolituse mingil x-teemal, sest nii on tööandja otsustanud)

Kuidas rakendaksin skeemil kujutatud e-kursuse planeerimisel?

Esmalt peab e-kursust planeerides arvestama, et see toetaks sihtrühma vajadusi ja kogemusi ning pakuks võimalust aktiivselt osaleda õppeprotsessis. Selleks, et õppija saaks aimu, kas kursus sobib tema kogemuste ja oskustega, võiks olla enne kursusele registreerumist pisike enesekontrolli test.

Eesmärkidest ja oodatavast sihtrühmast  lähtuvalt valida õpikeskkond. Tänapäevased web 2.0 vahendid soodustavad kogukondliku tuge õppijale, andes võimaluse suhelda kaasõppijate ja juhendajaga, samuti saab sel juhul oma õppimisele kiire tagasiside. Kindlasti ei tohiks saada valitud keskkond või keskkonnad takistuseks õppija eesmärkide täitmisel, st need võiksid olla võimalikult kergelt arusaadavad ja töötada ilma tehniliste probleemideta.

Täiskasvanud õppija, keda võib pidada ennastjuhtivaks õppijaks, ootab kindlasti ka tagasisidet – seda nii koolitajalt kui kursusekaaslastelt. Selleks pakuvad häid võimalusi blogid ja foorumid.Igal juhul oodatakse tagasisidet, kasvõi märkuse “olen su tööd lugenud” näol

Kuna alati ei taha täiskasvanud avaldada oma eesmärke ja ka eneseanalüüsi, siis alternatiiviks võiks olla võimalust anda anonüümne tagasiside õppeülesannetel – see võib olla näiteks  pisikese küsitlusena. Kui nende põhjal teha kokkuvõte terve kursuse baasil, siis annab see hea aluse õppijale enda ja oma seisukohtade võrdlemiseks kursusekaaslastega.

Olles läbi viinud e-kursuseid Koolielu keskkonnas võib õelda, et väga hästi sobib täiskasvand õppijale võimalus oma töid tutvustada e-konverentsi võimaldavas keskkonnas

8 nädal – m-õpe

Esimesed kokkupuuted m-õppega käsi-GPS’ide abil sain Haapsalus, eTwinningu suvekoolis. Tookord anti igale rühmale üks seade ja pisikese õpetuse järgi saadeti Haapsalu huvitavaid paiku avastama. Igas kontrollpunktis oli lahendadaüks ülesanne. Tookord tundus asi väga keeruline, sest seadet sai kasutada vaid üks – teised lihtsalt ei kuulnud õpetust ja ei julenudki midagi sellega teha. Aga võte tundus huvitav ja kui sarnane mäng viidi läbi Tiigrihüppe koolitajatega oli otsus selge – me kool peab ka need aparaadid saama. Nii õnnestuski 2008 aasta talvel soetada koolile 5 käsi-GPSi. Samal kevadel filmisime üles ühe seiklusmängu seoses Tiigrihüppe õppimislugude konkursiga
Videot saab näha SIIN
Oleme sarnase ülesehitusega mänge oma koolis läbi viinud mitmel korral. Alati on see õpilastele meeldinud ja märkamatult on ära lahendatud õppimisülesanded, mis mänguga kaasnevad.

Lemilli keskkonnast valisin Geogolfi, sest see oli veidi teistsuguse ülesandepüstitusega, kui me oma mäng ja keskkond, mida mängule toeks pakuti, tundus põnev.  Vanuserühm oleks 5-9 klass. Meil on kombeks teha nn koolimänge, kus 9 klassi õpilased on kaptenid ja valivad igast klassist omale rühmaliikmed. Nii satub ühte gruppi õpilasi vanuses 11-16 ja lisaks muule arendab hästi koostööoskust.

Uurimisküsimused oleksid järgmised:

  1. Kuidas toetab Geogolf õppekavas esitatud õpitulemusi?
  2. Millised raskused esinevad mängu ülesandest arusaamisel eri vanuses õpilastel?

Meetoditeks vaatlus ja intervjuu.  Vaatlus sobib hästi märkamaks õpilaste vahelisi suhteid mängu käigus, tuge üksteisele. Intervjuu annab hea tagasiside ja toob välja mängijate arvamuse.  Intervjuu viiksin läbi klasside mitte võistkondade kaupa.

Mul oleks väga hea meel, kui sobivate seadmete (nt nutitelefonide) ja andmeside hind muutuks nii väikses, et erinevad mängud, ülesandeid ja andmekogumise võimalused oleksid üks tavaline osa õppetööst ning jõukohased igale õpilasele/koolile. Veel aasta tagasi olin väga skeptiline arvamuse, et mobiilid muutuvad aina olulisemaks ja oleksin iga kell eelistanud andmesideks, info kogumiseks ja suuremate andmemahtude edastamiseks sülearvutit. Täna, olles juba mõnda aega nutitelefoni omanik, näen ma sellistes vahendites suurt potentsiaali õppetöö, sh õuesõppe põnevamaks muutmisel.

Lugemismaterjalide hulgas olnud Merilin Liiva magistritööd soovitan lugeda ka oma kooli bioloogia-geograafia õpetajal, kellega koos me neid mänge oleme teinud. Kindlasti saab selle kevadine mäng olema põnevam kui varasemad

Olen osalenud mõnes rühmatöös, kus õppijad ei ole töö tegemiseajal viibinud samas ruumis. Analüüsi jaoks osutus valituks viimane positiivne kogemus ehk uue mp3 puudutava e-kursuse loomine

1) …mitu liiget oli rühmas ja kuidas rühm kokku sai (mida oleks tulnud teha teisiti?)

Rühmas osales 4 liiget.  Suure osatööst jõudis kolmene seltskond ära teha ja üsna lõpu eel liitus 4 liige. Rühma panime kokku ja tööd alustasime samal päeval, kui loengus ülesanne anti. Kindlasti oli rühma kokkusaamisel oma osa sellel, et tundsime üksteist juba varem ja meid sidusid ühised kogemused ja vajadus kursuse järgi.

Põhi osa tööst viidi läbi Google Docs’is, kuhu sai kirja tulevase kursuse kondikava, viited materjalidele, ideed ja mõtted.

2) …millised raskused ilmnesid rühmatööd tehes

Suuri raskusi rühmatööl ei olnud – ülesanded said kiirelt jagatud.
a) seoses tehtava ülesande mõistmisega (mida oleks tulnud teha teisiti?) – kuna osal rühmast oli varasem kogemus sarnase kursuse loomisel, siis läks kõik väga hästi. Rühmaliikmete tugi üksteisele oli hea.
b) seoses rühmaliikmete vahel ülesannete jagamisega (mida oleks tulnud teha teisiti?)

Väike erinevus oli materjalide loomisel. Erinevus tuli harjumustest ja vajadustest- kolm liiget olid üldhariduskoolist ja üks kõrgkoolist. Nii oli ka lähenemine materjalile veidi erinev.

3) Loe teiste kursusel osalejate kogemusi ja tee oma blogis üldistus, millised tegurid on olulised, et kujuneks jagatud arusaamine rühmas

rühma liikmed peavad üksteist tundma ja usaldama, siis toimib koostöö rühmas hästi ka reaalselt kokku saamata. Väga suurt ülesannet ei saa seega võtta rühm, kus puuduvad sidemed ja alles harjutakse koos tööd tegema ja õpitakse üsteist tundma

4) Milline on õpikeskkonna valiku ja selle funktsionaalsuste roll rühmas jagatud arusaamise kujunemisel?

Oluline on, et valitud keskkond võimaldab kõigile võrdse ligipääsu ja toimetamise võimaluse. Ei tohiks olla liiga keeruline. Lisaks peaks leidma võimaluse suhelda – on selleks siis Skype email, polegi oluline. Peamine, et keegi infost ilma ei jää

Link ülesandele

5. nädal – uurimuslik õpe

Selle nädala ülesanne on võtnud palju aega – ilmselgelt valitses heade ideede puudus, ka ei jõudnud piisavalt kiiresti lugemismaterjali läbi vaadata. Probleemõppega peavad õpetajad rohkem tegelema hakkama tänu uuele õppekavale, milles on suur rõhk just õpilaste enda aktiivsusel probleemide lahendamisel.

9.klassi keemia puudutab põgusalt ka toitaineid ja toitumist.

probleemi määratlemine, uurimisküsimuste sõnastamine, hüpoteeside püstitamine, uuringu planeerimine, uuringu läbiviimine, tulemuste analüüs ja tõlgendamine ning järelduste esitamine.

1.Probleemi määratlemine

9.klassi keemia puudutab põgusalt ka toitaineid ja toitumist. Arutletakse toitainetest saadava energia üle ja ka selle kulutamiseks tehtava töö hulga üle. Poisid  kaebavad sageli, et peale lõunasööki jääb koolis kõht tühjaks.

2. Uurimisküsimuste sõnastamine

Kui suure hulga energiat saab koolilõunast?

3. Hüpoteeside püstitamine

Koolilõunast saadav energiahulk ei vasta 9. klassi õpilase vajadustele.

4. Uuringu planeerimine

Uuringut alustades lepitakse kokku, millisel nädalapäeval uuring läbi viiakse. Tehakse valmis toitumispäevik, mida kahel uurimispäeval täidetakse.

5. Läbiviimine

Esmalt uuritakse erinevatest allikatest,nt portaalidest toitumine.ee või ampser.ee, kui suur peab olema 9 klassi õpilase toiduga saadav energia hulk.

Seejärel arvutatakse, kui suur osakaal on sellest lõunasöögil

Nüüd valitakse kahe päeva menüü kooli sööklas. Märgitakse üles toidud ja nende kogused.

Samuti märgitakse toitumispäevikutesse nendel päevadel kodus söödud toit.

Toitude toitainelise koostise kindlaks tegemiseks kasutatakse erinevaid andmebaase

nt Toidu koostise andmebaas, ampser

6.Tulemuste analüüs ja tõlgendamine

Andmed sisestatakse toitumisprogrammi TAI toidupäevikusse ja lastakse analüüsida päevane energiahulk toidukordade kaupa. Saadud andmeid võrreldakse toitumissoovitustega.  Saadud andmetele tuginedes analüüsitakse lõunasöögi osa päevases toitumises.

7. Järelduste esitlemine

Järelduste esitlemiseks kasutatakse GoogleDocs’i vahendeid – diagramme, esitlust. Tulemused jagatakse rühmaliikmetega

Lisaks lugemismaterjalile sain abi ka sellest artiklist

Selle nädala ülesanne on olnud huvitav ja kooli kontekstis väga vajalik. Esimest korda puutusin graafiliste teadmiste/mõistete organiseerimisvahendtega kokku pea 6 aastat tagasi, hiljem digitiigri koolitusi tehes ja ise uurides ning programme katsetades. Iga Korraga tuleb tarkust juurde ja sel korral oli uueks  teemaks järelduskaart.

Alustan lihtsamast ehk ideekaardist ( nimetatakse ka  meelekaardid, teemakaardid) Mälukaart on minu jaoks täiesti võõras nimetus ja seostub ennekõike tehnikas kasutatava andmekandjaga.

Ideekaarti (mind map) kasutatakse ideede, mõtete, ülesannete jms esitlemiseks. Kesksel kohal on võtmesõna või mõiste. Ei ole väga range ülesehitusega.

Tehnilisi vahendeid nende loomiseks on palju. Siin on üks nimekiri nendest.

Õpilastele olen õpetanud Mind42.com’i – tegu on lihtsa veebipõhise vahendiga, mille plussiks on piltide otsimise võimalus lehelt lahkumata. Samuti saab koostada kaarte koostöös. Üks näide

Mõistekaart (concept map) – selle abil esitletakse mõisteid ja nende vahelisi seoseseid . Mõistete ja nende vahel olevad seosed võivad moodustada lause.

Väga võimekas programm mõistekaartide koostamiseks on Cmap Tools. See oli programm, millega ma esimesed mõtted kaardistasin. Lihtsama saab koostada Inspiration tarkvara veebipõhise lisaga

Poolik näide hapete teemal Spicynodes keskkonnas

Järelduskaart (consequence map) on järelduste, probleemide lahenduste, trendide jms koostamiseks.

Näide on koostatud Bubble.us keskkonnas

Ülevaatlik nimekiri võimaliku tarkvaraga siin (osa on ka oma loomuliku lõpu leidnud)

Hea ülevaate koolis kasutamise kohta on teinud Urve ja Anne

Veel minu lemmikuid

Text2mindmap – mõnusalt lihtne ja kiire

Mindomo.com – keerukam, lubab rohkem seoseid välja tuua. Sobib ka mõttekaardi loomiseks, väga hea meedia sh video ja audio otsimise ja lisamise võimalus

Mindmeister

Gliffy