8 nädal – m-õpe

Esimesed kokkupuuted m-õppega käsi-GPS’ide abil sain Haapsalus, eTwinningu suvekoolis. Tookord anti igale rühmale üks seade ja pisikese õpetuse järgi saadeti Haapsalu huvitavaid paiku avastama. Igas kontrollpunktis oli lahendadaüks ülesanne. Tookord tundus asi väga keeruline, sest seadet sai kasutada vaid üks – teised lihtsalt ei kuulnud õpetust ja ei julenudki midagi sellega teha. Aga võte tundus huvitav ja kui sarnane mäng viidi läbi Tiigrihüppe koolitajatega oli otsus selge – me kool peab ka need aparaadid saama. Nii õnnestuski 2008 aasta talvel soetada koolile 5 käsi-GPSi. Samal kevadel filmisime üles ühe seiklusmängu seoses Tiigrihüppe õppimislugude konkursiga
Videot saab näha SIIN
Oleme sarnase ülesehitusega mänge oma koolis läbi viinud mitmel korral. Alati on see õpilastele meeldinud ja märkamatult on ära lahendatud õppimisülesanded, mis mänguga kaasnevad.

Lemilli keskkonnast valisin Geogolfi, sest see oli veidi teistsuguse ülesandepüstitusega, kui me oma mäng ja keskkond, mida mängule toeks pakuti, tundus põnev.  Vanuserühm oleks 5-9 klass. Meil on kombeks teha nn koolimänge, kus 9 klassi õpilased on kaptenid ja valivad igast klassist omale rühmaliikmed. Nii satub ühte gruppi õpilasi vanuses 11-16 ja lisaks muule arendab hästi koostööoskust.

Uurimisküsimused oleksid järgmised:

1. Kuidas toetab Geogolf õppekavas esitatud õpitulemusi?
2. Millised raskused esinevad mängu ülesandest arusaamisel eri vanuses õpilastel?

Meetoditeks vaatlus ja intervjuu.  Vaatlus sobib hästi märkamaks õpilaste vahelisi suhteid mängu käigus, tuge üksteisele. Intervjuu annab hea tagasiside ja toob välja mängijate arvamuse.  Intervjuu viiksin läbi klasside mitte võistkondade kaupa.

Mul oleks väga hea meel, kui sobivate seadmete (nt nutitelefonide) ja andmeside hind muutuks nii väikses, et erinevad mängud, ülesandeid ja andmekogumise võimalused oleksid üks tavaline osa õppetööst ning jõukohased igale õpilasele/koolile. Veel aasta tagasi olin väga skeptiline arvamuse, et mobiilid muutuvad aina olulisemaks ja oleksin iga kell eelistanud andmesideks, info kogumiseks ja suuremate andmemahtude edastamiseks sülearvutit. Täna, olles juba mõnda aega nutitelefoni omanik, näen ma sellistes vahendites suurt potentsiaali õppetöö, sh õuesõppe põnevamaks muutmisel.

Lugemismaterjalide hulgas olnud Merilin Liiva magistritööd soovitan lugeda ka oma kooli bioloogia-geograafia õpetajal, kellega koos me neid mänge oleme teinud. Kindlasti saab selle kevadine mäng olema põnevam kui varasemad

6.nädala ülesanne – rühmatöö distantsõppes

Olen osalenud mõnes rühmatöös, kus õppijad ei ole töö tegemiseajal viibinud samas ruumis. Analüüsi jaoks osutus valituks viimane positiivne kogemus ehk uue mp3 puudutava e-kursuse loomine

1) …mitu liiget oli rühmas ja kuidas rühm kokku sai (mida oleks tulnud teha teisiti?)

Rühmas osales 4 liiget.  Suure osatööst jõudis kolmene seltskond ära teha ja üsna lõpu eel liitus 4 liige. Rühma panime kokku ja tööd alustasime samal päeval, kui loengus ülesanne anti. Kindlasti oli rühma kokkusaamisel oma osa sellel, et tundsime üksteist juba varem ja meid sidusid ühised kogemused ja vajadus kursuse järgi.

Põhi osa tööst viidi läbi Google Docs’is, kuhu sai kirja tulevase kursuse kondikava, viited materjalidele, ideed ja mõtted.

2) …millised raskused ilmnesid rühmatööd tehes

Suuri raskusi rühmatööl ei olnud – ülesanded said kiirelt jagatud.
a) seoses tehtava ülesande mõistmisega (mida oleks tulnud teha teisiti?) – kuna osal rühmast oli varasem kogemus sarnase kursuse loomisel, siis läks kõik väga hästi. Rühmaliikmete tugi üksteisele oli hea.
b) seoses rühmaliikmete vahel ülesannete jagamisega (mida oleks tulnud teha teisiti?)

Väike erinevus oli materjalide loomisel. Erinevus tuli harjumustest ja vajadustest- kolm liiget olid üldhariduskoolist ja üks kõrgkoolist. Nii oli ka lähenemine materjalile veidi erinev.

3) Loe teiste kursusel osalejate kogemusi ja tee oma blogis üldistus, millised tegurid on olulised, et kujuneks jagatud arusaamine rühmas

rühma liikmed peavad üksteist tundma ja usaldama, siis toimib koostöö rühmas hästi ka reaalselt kokku saamata. Väga suurt ülesannet ei saa seega võtta rühm, kus puuduvad sidemed ja alles harjutakse koos tööd tegema ja õpitakse üsteist tundma

4) Milline on õpikeskkonna valiku ja selle funktsionaalsuste roll rühmas jagatud arusaamise kujunemisel?

Oluline on, et valitud keskkond võimaldab kõigile võrdse ligipääsu ja toimetamise võimaluse. Ei tohiks olla liiga keeruline. Lisaks peaks leidma võimaluse suhelda – on selleks siis Skype email, polegi oluline. Peamine, et keegi infost ilma ei jää

Link ülesandele

5. nädal – uurimuslik õpe

Selle nädala ülesanne on võtnud palju aega – ilmselgelt valitses heade ideede puudus, ka ei jõudnud piisavalt kiiresti lugemismaterjali läbi vaadata. Probleemõppega peavad õpetajad rohkem tegelema hakkama tänu uuele õppekavale, milles on suur rõhk just õpilaste enda aktiivsusel probleemide lahendamisel.

9.klassi keemia puudutab põgusalt ka toitaineid ja toitumist.

probleemi määratlemine, uurimisküsimuste sõnastamine, hüpoteeside püstitamine, uuringu planeerimine, uuringu läbiviimine, tulemuste analüüs ja tõlgendamine ning järelduste esitamine.

1.Probleemi määratlemine

9.klassi keemia puudutab põgusalt ka toitaineid ja toitumist. Arutletakse toitainetest saadava energia üle ja ka selle kulutamiseks tehtava töö hulga üle. Poisid  kaebavad sageli, et peale lõunasööki jääb koolis kõht tühjaks.

2. Uurimisküsimuste sõnastamine

Kui suure hulga energiat saab koolilõunast?

3. Hüpoteeside püstitamine

Koolilõunast saadav energiahulk ei vasta 9. klassi õpilase vajadustele.

4. Uuringu planeerimine

Uuringut alustades lepitakse kokku, millisel nädalapäeval uuring läbi viiakse. Tehakse valmis toitumispäevik, mida kahel uurimispäeval täidetakse.

5. Läbiviimine

Esmalt uuritakse erinevatest allikatest,nt portaalidest toitumine.ee või ampser.ee, kui suur peab olema 9 klassi õpilase toiduga saadav energia hulk.

Seejärel arvutatakse, kui suur osakaal on sellest lõunasöögil

Nüüd valitakse kahe päeva menüü kooli sööklas. Märgitakse üles toidud ja nende kogused.

Samuti märgitakse toitumispäevikutesse nendel päevadel kodus söödud toit.

Toitude toitainelise koostise kindlaks tegemiseks kasutatakse erinevaid andmebaase

nt Toidu koostise andmebaas, ampser

6.Tulemuste analüüs ja tõlgendamine

Andmed sisestatakse toitumisprogrammi TAI toidupäevikusse ja lastakse analüüsida päevane energiahulk toidukordade kaupa. Saadud andmeid võrreldakse toitumissoovitustega.  Saadud andmetele tuginedes analüüsitakse lõunasöögi osa päevases toitumises.

7. Järelduste esitlemine

Järelduste esitlemiseks kasutatakse GoogleDocs’i vahendeid – diagramme, esitlust. Tulemused jagatakse rühmaliikmetega

Lisaks lugemismaterjalile sain abi ka sellest artiklist

4. nädal – mõiste-, mälu- (idee-), järelduskaart

Selle nädala ülesanne on olnud huvitav ja kooli kontekstis väga vajalik. Esimest korda puutusin graafiliste teadmiste/mõistete organiseerimisvahendtega kokku pea 6 aastat tagasi, hiljem digitiigri koolitusi tehes ja ise uurides ning programme katsetades. Iga Korraga tuleb tarkust juurde ja sel korral oli uueks  teemaks järelduskaart.

Alustan lihtsamast ehk ideekaardist ( nimetatakse ka  meelekaardid, teemakaardid) Mälukaart on minu jaoks täiesti võõras nimetus ja seostub ennekõike tehnikas kasutatava andmekandjaga.

Ideekaarti (mind map) kasutatakse ideede, mõtete, ülesannete jms esitlemiseks. Kesksel kohal on võtmesõna või mõiste. Ei ole väga range ülesehitusega.

Tehnilisi vahendeid nende loomiseks on palju. Siin on üks nimekiri nendest.

Õpilastele olen õpetanud Mind42.com’i – tegu on lihtsa veebipõhise vahendiga, mille plussiks on piltide otsimise võimalus lehelt lahkumata. Samuti saab koostada kaarte koostöös. Üks näide

Mõistekaart (concept map) – selle abil esitletakse mõisteid ja nende vahelisi seoseseid . Mõistete ja nende vahel olevad seosed võivad moodustada lause.

Väga võimekas programm mõistekaartide koostamiseks on Cmap Tools. See oli programm, millega ma esimesed mõtted kaardistasin. Lihtsama saab koostada Inspiration tarkvara veebipõhise lisaga

Poolik näide hapete teemal Spicynodes keskkonnas

Järelduskaart (consequence map) on järelduste, probleemide lahenduste, trendide jms koostamiseks.

Näide on koostatud Bubble.us keskkonnas

Ülevaatlik nimekiri võimaliku tarkvaraga siin (osa on ka oma loomuliku lõpu leidnud)

Hea ülevaate koolis kasutamise kohta on teinud Urve ja Anne

Veel minu lemmikuid

Text2mindmap – mõnusalt lihtne ja kiire

Mindomo.com – keerukam, lubab rohkem seoseid välja tuua. Sobib ka mõttekaardi loomiseks, väga hea meedia sh video ja audio otsimise ja lisamise võimalus

Mindmeister

Gliffy

3. nädal – õpidisaini kirjeldus, biheivioristlikku õpiparadigma

Olen seda meelt, et mõningad oskused/teadmised on kõige parem selgeks saada just drillimise abil. Näiteks käitumine ohuolukorras, kus hilisemas elus peaks vastavas olukorras reageerimine toimuma  automaatselt. Kindlasti ei tohiks see olla valdav õpetamisviis ning õppija peab ka mõistma, miks ja kuidas toimub.

Valisin kodutööna ühe viimati loodud drillimisülesande. Harjutused on abistamaks 8 klassi õpilasi aatomi, molekuli ning perioodilisustabeliga seotud mõistete ja seoste meeldejätmiseks.

Keemia kontrolltöö kordamine – aatomid ja molekulid

Kes õpib? – 8 klassi õpilased
Mida õpib? aatomite ja molekulidega seotud mõisteid
Kuidas treenitakse? õppija vastab valikvastustega küsimustele.
Kordamine? harjutust tervikuna saab korrata suvalisel ajal arvuti ja interneti olemasolu korral. Test sisaldab sisuliselt kordavaid küsimusi
Kuidas stimuleeritakse õppimist (negatiivne või positiivne tagasiside)? –ülesandeid lahendades on näha võimalik punktide arv õige lahendi korral. Kohe testi lõpus saab tagasiside, milles on näidatud saadud punktide arv, kas testi tegija saaks kontrolltööd tehes positiivse tulemuse, ära näidatakse ka õiged ja valed vastused küsimuste kaupa.
Interaktiivsus? Antud test pole interaktiivne, kuid keskkond võimaldab lisada küsimustele erinevaid meediaobjekte teistest veebikeskkondadest (nt Youtube, Slideshare jne)
Võistlusmoment? – Lähtudes sügisesest kogemusest tekkis õpilastes hasart saada rohkem punkte ja lahendasid seetõttu testi mitu korda järjest. Samuti olid kontrolltöö tulemused paremad neil, kes olid testi mitu korda lahendanud

3. nädal

2. nädal IPad

Video vaadatud ja küsimustiku vastama asudes olin ma kõhkvel – kas vastata selle järgi, mida video asjast arvas või enda sisetunnet kuulates.

Viimane on IPadi suhtes veidi sekptiline. Jälgisin huviga sügisel ajalehest Postimees alguse saanud ja hiljem ka Eesti Ekspressis jätkunud debatti. Kuigi mulle pea kõik sellised tehnilised vidinad meeldivad, kaldun toetama neid, kes ütlevad – IPad iseenesest ei muuda midagi. Tegu on küll ilusa disaini ja mugavalt kätte sobiva seadmega, millele ka hulk põnevaid appisid loodud, aga…mis teda siis niiväga sülearvutitest eristab? Kas ainult mugav vorm? Kogemused nutitelefoniga justkui kinnitavad seda arvamust.

Lisaks sellele häiris mind see, et räägitakse vaid ühe tootja tahvelarvuti mudelist, samas kui turul on juba üsna hulk teiste looduid, mis samuti väga suurt kriitikat saanud pole.

Aga kuidas võiks IPadi ja teisi tahvelarvuteid tunnis rakendada? Olen Ingridiga ses suhtes ühte meelt, et kui oleksid vastavad rakendused või lisad näiteks mingite keskkonnaalaste uuringute tegemiseks, kui Eesti taimede määraja laadsed rakendused töötaksid veatult, ekraan oleks mugavam e-raamatute lugemiseks ning meile oleks kasutada tõelised e-töövihikud (mitte pabertöövihiku veebi viidud versioonid), siis kindlasti oleks tahvelarvuti, sh IPad koolis mõnus abiline.

Samal järeldusel tunduvad olevat ka mu kursusekaaslased 🙂

2. nädal

Haridustehnoloogi töökirjeldus

Lugesin läbi esimese nädala materjalid ja lisaks Ingridi kirjeldusi haridustehnoloogi igapäevatööst koolis.

Kuna töötan väikses maakoolis, siis kindlasti erinevad minu ülesanded veid suure linnakooli haridustehnooloogi omast.

• Kooli IKT alase olukorra analüüsimine ja arengu planeerimine koostöös kooli juhtkonna ja omavalitsuse esindajatega
• Viib läbi koolitusi õpetajatele, juhtkonnale ja vanematele, vajadusele leiab koolitused väljaspoolt kooli
• Abistab õpetajaid IKT rakendamisel õppetöös
• Aitab leida õigeid meetodeid tunni läbiviimiseks arvutiklassis
• Pakub õpetajatele abi e-õppematerjalide koostamisel ja leidmisel
• Pakub kolleegidele tuge erinevate IKTd puudutavate probleemide lahenduse leidmisel
• Pakub tuge õpetajatele ja õpilastele veebipõhiste koostööprojektide läbiviimisel
• Aitab õpetajaid ja õpilasi erinevate veebipõhiste konkursside, viktoriinide jms leidmisel ning ise läbi viimisel
• Korraldab IKT vahendite kasutamist koolis
• Esindab kooli IKT valdkonda puudutavates küsimustes
• Osaleb erialastes kogukondades
• Osaleb konverentsidel ja seminaridel ning vahendab neid kolleegidele
• Täiendab end pidevalt nii pedagoogika kui IKT valdkonnas

Väikses koolis, kus õppealajuhataja on tööl poole kohaga ja tegeleb vaid hädavajaliku paberitööga, on haridustehnoloogil osa õpetajate metoodilisel toetamisel. Lisaks e-õppe organiseerimisele on väga oluline õpetajate, juhtkonna ja kooli töötajate toetamine, koolitamine ja informeerimine, kuidas võiks IKTd rakendada (kooli)töös. Nii on ta abiks kui huvijuht tahab korraldada vabariigi aastapäeval veebipõhist viktoriini või bioloogiaõpetaja soovib korraldada GPSidega matkamängu ja lastevanematele räägib veebiturvalisusest.

Suure tõenäosusega tegeleb ta ka veel lisaks kooli kodulehe haldamisega ja ekooli  administreerimisega.

Uus aine

ifi7056 – haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon