Millised loengud on mind mõjutanud?

Sarnaselt Viivele ei oska minagi enim mõjutanud loengut välja tuua.
Mõnikord on mõju ainult aimatav ja pigem emotsioon – viimased on pärit Pärnust e-õppe seminarilt. Vahel ei suuda täpselt seda meenutada, mis räägiti, aga mõtted, mis tekkisid on alles.

Oma esimesest ülikoolis õppimise ajast mäletan Katrin Aava loenguid avaliku esinemise teemadel. Need olid nii põnevad, et inimesed ei läinud peale loengu lõppu ära. Samuti olid kaasakiskuvad ühe koolis töötamise kogemusega psühholoogi teemad.

Vahel mõjutab ka negatiivne loeng – igast annab ju midagi õppida. Aga ühte-kahte välja tuua ma ikka ei oska.

4. töö

a. probleem või teema, millele üritad lahenduse leida, luua

Kuigi erinevaid teemasid oleks mitmeid, otsustasin täiendada Ingridi teemat ehk ekursuseid koolielu.ee keskkonnas. Kui Ingrid räägib video kursusest, siis mina teistest. Tutvustan kuidas kursuste ideed on tekkinud, mis on kerge jne.

b. sihtgrupp

Üldhariduskoolide õpetajad, klassijuhatajad, huvijuhid, ringijuhid, õppealajuhatajad.

c. ideekavandi kirjeldus – kuidas probleemi lahendada kavatsed

Kodutöö 3

Koostasin oma kooli kohtsa sarnase ülevaate nagu Tiia Nigulis meile Tallinna Reaalkooli kohta näitas.

Koolon meil väike – vaid mõni üle 80 õpilase ja 15 õpetajat. Lisaks klasidele Laukal, on meil liitklass ka 20 km kaugusel Kõpu külas.
Kõike eelnevat arvesse võttes, oleme tehniliselt üsna hästi varustatud. Seda peamiselt mõni aasta tagasi Tiigrihüppe SA poolt pakutud võimalusele uuendada oma arvutiparki. Tookord olid ka vallal veidi paremad ajad, aga arvestades vallavanema suhtumist:” Võtame või laenu, aga kui on uuendada vaja siis teeme seda.” saime uue arvutiklassi varustuse ja projektorid ka.

Hetkel on olemasolev tehnika üsna hästi kasutuses. Õpetajatel huvi on ja enamik kasutab arvuti ja interneti võimalusi oma tunni teemade täiendamisel ja visualiseerimisel. Veidi rohkem võiks kasutadaarvutiklassi, aga kuna aegajalt on seal probleeme peale serveri tarkvarauuendust, siis seda vist peljatakse.

Millest unistada võiks? Kooli oleks vaja haridustehnoloogi, või tegelikult peaks minu ametinimetus infojuht (muuhulgas on mul selle 0,4 koha sees ka arvutitunnid 1-8 klass) tegelikule tööle vastavaks. Kõik administreerimised (eKool) võiks olla asjaajaja töö, aga nagu kuulda oli, siis uuest aastast meil teda enam pole (siiani oli vist 0,3 kohta).

Tehnilise poole pealt oleks tore, kui kõik klassiruumid oleksid varustatud arvuti, dokumendikaamera ja projektoriga. Hetkel leian ma juba, et statsionaarne masin klassis on otstarbekam, kui sülearvuti. Samuti ei unista ma enam kõikide klasside varustamisest puutetahvlitega. Lisaks võiks igal klassil olla lihtne digifotokas, ja loodusainetekabinetti tahaks ka tänapäevaseid tehnoloogiavahendeid (Vernieri seadmeid, miks mitte ilmajaama jne.)

Tahvelarvutite teemal on mul hetkel küll suhtumine, et kuna Android tarkvaraga aparaatidele on rohkem tasuta app’isid, siis ehk tasuks sealt sobivat otsima hakata. Eriti tore oleks, kui kirjastused hakkaksid pakkuma raamatuid ja õpikuid tahvelarvutitele sobivas formaadis javäga soodsalt.

Kas mind teeb suure kooli võimalusterohkus kadedaks?  Tegelikult mitte – nende ruumide ja tehnika broneerimise süsteem on lahe ja vaatasin seda huviga, aga meil ei lähe sellist süsteemi vaja. Häid mõtteid, mida õle võtta või endale sobivaks mugandada, sain ka, aga need peavad veel “settima”

 

2. kodutöö

Kuidas HT käitub?

Esimene vastus, mis sellele küsimusele vastates pähe tuleb on – haridustehnoloog käitub nagu iga teine hästikasvatatud ja viisakas inimene J Kindlasti tuleb kasuks, kui ta on ka loomu poolest sõbralik ja hea suhtleja, kes oskab kergelt leida kontakti inimestega. Kõik kavalad käitumisnõksud, mis aitavad meeldival moel oma oskusi ja teadmisi teistele vajalikuks teha on samuti olulised.

Kuidas motiveerida kolleege, kuidas tuua nad koolituse juurde?

Sellele küsimusele ühest vastust ei olegi. Kõige tähtsam on saada inimene esimest korda midagi uut õppima, edasi läheb lihtsamalt. Olen kasutanud igasuguseid nõkse – teinud reklaami oma või mõne teise õpetaja tööle (mõjub hästi me loodusaineteõpetajale). Meelitanud koolielu konkursiga ja see toimis ühele klassiõpetajale. Näidanud, et leidsin hea vahendi ja nii sain ajaloolase konksu otsa.

Vahel on vajalik ka samm tagasi astuda ja end mitte väga peale suruda. Küll elu aitab ka vajaduse tekitada. Siis peab lihtsalt selle hetke ära tabama ja kõrval olema.

Milline on meie pakutav portfoolio, millised on meie või kooli valikud e-keskkondade osas?

Meie kool on väike ja ühtset e-õppe keskkonda me ei kasuta. Kuna ma ise hea meelega kasutan vabu veebipõhiseid vahendeid, siis soovitan neid ka meelsasti õpetajatele. Kui aga tekib vajadus ühtse süsteemi järgi, siis saame kasutusele võtta Moodle.

Kes teeb otsuse – kõike ju ei jõua…

Otsuse peab tegema ikka ise. „Ei“ on tihti raske öelda, eriti kui tegu on huvitava teemaga. Läbipõlemisoht on siis aga suur.  Nii tulebki endas läbi mõelda, mis üks või teine ülesanne mulle annab ja kas sellele kulunud energia on seda tulemust väärt.

Valiku, millise d koolitused oleks vajalikud, peaks tegema koostöös õppijate, koolitaja ja juhtkonnaga, et ikka kõik rahul oleks.

Mis on õnnestunud keskkondade valikul ja koolitustes ja mis ei ole?

Minu heameeleks on õnnestumisi rohkem.  Äkki on asi selles, et läbi viidud kursused (Tiigri omad) on hea ja loogilise struktuuriga. Olen ka omi koolitusi tehes samadest mõtetest lähtunud.

Koolitus on veidi ebaõnnestunud siis, kui õppijad on selgelt väga väsinud. Kord olen isegi poole koolituse pealt joone alla tõmmanud ja järgmine kord selle ülejäänu ära teinud. Koolitatavad olid algul üllatunud, aga teine kord läks meil palju paremini ja töisemalt.

Keskkondadest on mul endal olnud alguses probleem IVAga – no lihtsalt ei tundunud väga loogiline, aga harjudes läks asi paika.

Kuidas oma tööd analüüsida, kui palju analüüsida ja kas üldse?

Teisiti üldse ei saagi. Isegi kui see analüüs ei ole kirjalik, siis oma peas mõtled ikka läbi mis õnnestus ja mis mitte ja miks just nii. Hea on muidugi tekkinud mõtted kirja pann, siis saab enne järgmist sarnast situatsiooni vastavad muudatused oma käitumises või teemade valikus jne teha

 

Nägemus haridustehnoloogi ülesannetest

Arvutid ja erinevad infotehnoloogia vahendid saavad koolis järjest tavalisemaks. Enam ei imesta keegi, kui õpetaja näitab plakati asemel esitlust või raamatu pildi „saadab seinale“ dokumendikaamera abil.

Alates esimeste arvutite tulekust kooli, on olnud selge, et nende kasutamine õppetöös ei ole samasugune kui õpikute ja töövihikute puhul. Algusaastatel pühendati palju aega tehnilise baasi suurendamiseks ja õpetajatele esmaste oskuste andmiseks. Täiesti tähelepanuta jäi aga pedagoogiline pool. Nüüd, kui oskused võimaldavad juba rohkem, on vaja ka seda poolt edendada.

Haridustehnoloogi ametinimetus on üldhariduses veel väga võõras ja enamik õpetajaid ja direktoreid kehitab lihtsalt õlgu. Küll tekib nende näole mõistev ilme, kui öelda „haridustehnoloog on inimene õpetaja ja arvuti vahel.“ Tegelikult kätkeb see töö endas palju rohkem. Minu jaoks tähendab see toe pakkumist oma kolleegidele, abistamaks neid IKT kasutamisel, pidevat enesearendamist kiirelt muutuval ja väga põneval alal ning kohtumist ja koostööd motiveerivate ja põnevate inimestega. Loodetavasti muudab see kõik mind ka paremaks käsitöö ja keemia õpetajaks.

Väikses koolis, kus õppealajuhataja on tööl poole kohaga ja tegeleb vaid hädavajaliku paberitööga, on haridustehnoloogil osa õpetajate metoodilisel toetamisel. Lisaks e-õppe organiseerimisele on väga oluline õpetajate, juhtkonna ja kooli töötajate toetamine, koolitamine ja informeerimine, kuidas võiks IKTd rakendada (kooli)töös. Nii on ta abiks kui huvijuht tahab korraldada vabariigi aastapäeval veebipõhist viktoriini või bioloogiaõpetaja soovib korraldada GPSidega matkamängu ja lastevanematele räägib veebiturvalisusest.

Praegu töötan ma koolis infojuhina, aga kogu mu tegevus on tegelikult pigem haridustehnoloogi oma. Õpetajad vajavad pidevalt tuge ja toetust ja nende soov rohkem IKTd oma tundides kasutada, aina kasvab. Nii leiavad nad tee minu juurde. Kasu on kahepoolne – mina saan tutvustada põnevaid vahendeid ja meetodeid ja nemad oma tundi rikastada.

Parimad emotsioonid tekivad siis, kui oled suutnud mõne arvutisse skeptilise õpetaja „ümber rääkida“ ja ta tasahaaval järjest rohkem sealt abi leiab. Väga positiivse kogemuse on andnud koolielu.ee keskkonnas toimuvad e-kursused. Eesti õpetajad on andekad ja loomingulised, kui neil vaid rohkem aega oleks ja nad positiivset tagasisidet saaksid. Ka suhtlemine ja üksteise toetamine on see, mis sellise kursuse juhendamise väga meeldivaks teeb.

Mul oleks väga hea meel, kui koolid leiaksid võimaluse haridustehnoloog oma kollektiivi tööle võtta. Nädal tagasi maakonna koolijuhtide koosolekul Tiigrihüppe SA koolitusi tutvustades ja Koolielu.ee konkurssidele reklaami tehes, ohkas naaberkooli õppealajuhataja raskelt, et haridustehnoloogi oleks appi vaja, aga ressurssi ei ole.

 

Õpidisaini analüüs

1 Programmi aadress ja tutvustus.

http://koolielu.ee/pg/groups/index

Näitena kasutan Koolielu keskkonnas toimuvat e-kursust “Digipildid koolielus”

2 Millal kasutamiseks?

Koolielu kogukonnad on  mõeldud Koolielu.ee keskkonna liikmetele väiksemates huvigruppides suhtlemiseks, info jagamiseks, e-kursusteks jne

3 Kuidas töötamiseks?

Koolielu kogukonnad võimaldavad kogukonnapõhist koostööd

Kursuse kogukonnaga liitumiseks peab olema keskkonna kasutaja, seejärel saab saata liitumistaotluse, mille kursuse looja aksepteerib.

Õppija töötab iseseisvalt läbi õppematerjalid, mis peamiselt on esitatud videoloengutena ja lisab kommentaarina oma arvamuse või töö tulemuse

Õppematerjal on jagatud viiele nädalale, igal nädalal 3 ülesannet. Kursuse lõpus toimub veebikonverentsil lõputöö esitlemine

4 Õpikeskkonna pedagoogilised elemendid

• Loengumaterjalid: enamikus videoloengud, asuvad youtube.com keskkonnas
• Tööjuhendid:  kasutatakse Koolielu keskkonda lisatud tööjuhendeid

• enesekontrollitest: asub vistutatuna challenge.zoho.com keskkonnast
• tagasiside: välises keskkonnas (Google Docs) asuv tagasiside käsitlus, kommentaarid tööde täitmise

• tööde jagamine kaasõppijatega

5 Kognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas

• kommenteerimine – suhtlemine, tagasiside, enesereflektsioon
•  arutelu ehk kogukonna foorum – küsimused, arutelud, tagasiside
• kogukonna blogi  –
• Tööriistad – vahendid ülesannete lahendamiseks

6 Metakognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas

• enesekontrollitest,
• kommentaaride lisamise võimalus iga postituse all
• arutelu ehk kogukonna foorum
• veebikonverents – reflektsioon (välises keskkonnas)

7 Motivatsiooni tõstvad elemendid õpikeskkonnas

• ülesanded
• toetus kaaslaste poolt
• kommenteerimine
• tagasiside

8 Toetuse elemendid

• arutelu, kommentaarid – tagasiside kaaskasutajatelt ja juhendajalt
• tehniline tugi – koolitaja mailiaadress on õppijatele teada

9 Milliseid õpimustreid saab õpikeskkonnas läbi viia?

Materjalid on esitatud nädalate kaupa – kursus kestab kokku 7 nädalat, sh onüks vahenädal, mil ülesandeid ei ole.

Igal nädalal on kolm ülesannet, mille täitmise järgi tuleb ära täita ka tagasiside.

Kõik ülesanded on esitatud kogukonna lehtedel, iga ülesanne alamlehel

• Esmalt koolitaja vaatab läbi loengumaterjali
• Seejärel täidab ülesanded

näiteks vaatab läbi autoriõiguste esitluse. Seejärel lisab litsentsid oma fotodele Flickri keskkonnas ja lisab Koolielu kogukonnas kommentaari vastava ülesande alla, põhjendades seal litsentside valikut.

• Seejärel kommenteerib kaasõppijate töid

10 Seosta õpikeskkonna pedagoogilised elemendid õppimisteooriate printsiipidega

Biheivioristlik – loengumaterjalid, mis edastavad uusi teadmis

Kognitivistlik – ülesanded, sest eeldavad teadmiste rakendamist, katsetab uusi vahendeid

Konstruktivistlik – õppija otsib uusi võimalusi õpitu rakendamiseks koolitöös

Sotsiaalne õppimine – katsetatakse erinevaid vahendeid ja tehakse neist ülevaade teistele
11 Plussid-miinused ja muud kommentaarid (tähelepanekud keskkonna hindamisel)

+

• kursus pakub reaalselt koolielus vajaminevate oskuste saamist
• Koolielu.ee keskkonnana on mõeldud koondama õpetajaid
• koolielu keskkonnas on olemas hulk töövahendite juhendeid
• kursuse käigus loodud materjalid on võimalik avaldada samas keskkonnas
• keskkond võimaldab vistutada materjale välistest keskkondadest
• suureneb õpetajate suhtlusvõrgustik
• Kogukonna lehe struktuur võimaldab lisada kursuse juurde blogi, failihoidla, arutelu, teadetetahvel, sildipilv

–

• osadele õppijatest tundub lehe struktuur algul keeruline
• kui kursusel on rohkem kui 20 osalejat,liiguvad osa kommentaare teisele lehele

Õpidisaini analüüs

rühmatöö – Haridusasutuse evalveerimine

Meie grupp: Kristi Rahn, Ingrid Maadvere ja Siret Lahemaa, valisime oma rühmatöö objektiks uuringu objektiks ainetunnid arvutiklassis  Gustav Adolfi Gümnaasiumis

Kontakti saab meiega läbi blogi kommentaari või aadressil siretlahemaa (ät) gmail . com

Õpidisaini analüüs pedagoogiliste komponentide alusel

Valin oma analüüsi tegemiseks Koolielu kogukonnad kui võimaliku vahendi e-kursuse läbiviimiseks.

11. nädal

9. nädal – 6 mütsi tehnika

Esimene kokkupuude selle tehnika rakendamisega õppetöös oli aines Aktiivõpe informaatikatunnis.

Idee oma mõtteid sellisel moel esitada, et nende suund ka visuaalselt näha on, mulle meeldib. Esimene kogemuse puuduseks oli see, et oma mõtteid tuli esitada kommentaariumis, aga kommentaarid said avalikuks alles pärast moderaatori kinnitamist. Seega ootamine, millal ilmuvad teiste mõtted, oli pigem negatiivne kogu arutelu käigule.

Konverentsil “E-õpe  – üksikute hobi normiks!”, kus oli ühine Skype vahendusel läbi viidud sessioon Eesti poole ja Soome konverentsi IKT 11 (täpset nime kahjuks ei tea)  poolt. Kohe tõmbasid tähelepanu soomlaste mütsid – vahvad ja värvilised. Ingrid, kes jälgis ettekandeid veebi vahendusel, märkis kohe, et tegu mõttemütsidega. Loodetavastu tuleb konverentsi ettekanne ka siia, et neil, kes kohapeal kuulat-vaadata ei saanud, oleks see võimalus. Konverents oli väga huvitav.

Teine idee, kuidas seda reaalses õpeptöös kasutada, tuli reede õhtul Maire Aunaste vilkasmisi nähtud saatelõigust, kus paistis, et külalised istuvad värvilistel toolidel. Seega kui õpetajal on 6 erivärvi mütsi või tooli ja tehnikat on õpilastele seletatud, siis võiks “mäng” tunnis edukalt kasutamist leida.

E-õppes võiks seda tehnikat sarnaselt eelmainitud ainele, rakendada küll. Kui kohe alguses reeglid selged, siis toimiks ilmselt hästi. Näiteks kui kursusekaaslase blogi kommenteerides  ette lisada, mis värvi mütsiga teemat kommenteeritakse, võiks see tõenäoliselt arutelu ergutada.  Uurides selle teemaga seotud kodulehti, tekkis mul mõte, et meelsasti katsetaks tehnikat mõne e-kursuse lõpus tagasiside saamisel. Paluks õppijatel kasutada vähemalt 3 värvi mütse. Ma arvan, et see võiks anda hea tulemuse just täiskasvanud õppijate puhul, kes väga meelsasti niisama kriitikat ei avalda.

Väga sümpaatsed on Arkadi ja Ingridi ideed

Õppijal on julgem välja öelda oma kriitilist mõtet, sest reeglid lausa eeldavad seda. Ka on arutelu lihtsam hoida soovitud teemal. Kui reeglites on mainitud, mitu korda võimis värve peaks kasutama, siis aitab see vaadata porbleemi või ülesannet mitmest erinevast seisukohast – näiteks kui kriitik, optimist jne.

Aneesh Bhat pakub oma blogipostituses välja idee, kuidas mõttemütside tehnikat kasutada näiteks e-õppe kursuse planeerimisel ja loomisel. Tegu on ka muidu põneva blogiga.

Veel meeldis mulle lähenemine värvidele läbi inimeste iseloomude

7nädal – enesejuhitud õppimine

Minu enesejuhitud õppija kaart sai selline

Oma kaarti koostades lähtusin ma loengumaterjalidest ja isiklikust kogemusest.

Lugemissoovitused olid väga huvitavad, aga ka süvenemist eeldavad. Äratundmis-  ja ka avastamisrõõmu pakkusid mõlemad artiklid, kus autoriks oli Pekka Ruohotie

Minu jaoks tähendab ennastjuhtiv õppimine ennekõike oma sisemiste vajaduste rahuldamine. Sel juhul on ka tulemused head ja motivatsioon kõrge. Loomulikult juhtub ka siis, et olen enda oskusi või ajaressursi üle hinnanud ja kursus jääb poolikuks või „üle jala tehtuks“, kuid  sagedamini kaob huvi siis, kui stiimul õppida on väline (pead läbima koolituse mingil x-teemal, sest nii on tööandja otsustanud)

Kuidas rakendaksin skeemil kujutatud e-kursuse planeerimisel?

Esmalt peab e-kursust planeerides arvestama, et see toetaks sihtrühma vajadusi ja kogemusi ning pakuks võimalust aktiivselt osaleda õppeprotsessis. Selleks, et õppija saaks aimu, kas kursus sobib tema kogemuste ja oskustega, võiks olla enne kursusele registreerumist pisike enesekontrolli test.

Eesmärkidest ja oodatavast sihtrühmast  lähtuvalt valida õpikeskkond. Tänapäevased web 2.0 vahendid soodustavad kogukondliku tuge õppijale, andes võimaluse suhelda kaasõppijate ja juhendajaga, samuti saab sel juhul oma õppimisele kiire tagasiside. Kindlasti ei tohiks saada valitud keskkond või keskkonnad takistuseks õppija eesmärkide täitmisel, st need võiksid olla võimalikult kergelt arusaadavad ja töötada ilma tehniliste probleemideta.

Täiskasvanud õppija, keda võib pidada ennastjuhtivaks õppijaks, ootab kindlasti ka tagasisidet – seda nii koolitajalt kui kursusekaaslastelt. Selleks pakuvad häid võimalusi blogid ja foorumid.Igal juhul oodatakse tagasisidet, kasvõi märkuse “olen su tööd lugenud” näol

Kuna alati ei taha täiskasvanud avaldada oma eesmärke ja ka eneseanalüüsi, siis alternatiiviks võiks olla võimalust anda anonüümne tagasiside õppeülesannetel – see võib olla näiteks  pisikese küsitlusena. Kui nende põhjal teha kokkuvõte terve kursuse baasil, siis annab see hea aluse õppijale enda ja oma seisukohtade võrdlemiseks kursusekaaslastega.

Olles läbi viinud e-kursuseid Koolielu keskkonnas võib õelda, et väga hästi sobib täiskasvand õppijale võimalus oma töid tutvustada e-konverentsi võimaldavas keskkonnas